Mu sõber palus täna , et ma räägiks talle, mida Jumal on minu elus teinud selle ajaga, kui ma päästetud olen saanud. Ja mis te arvate, kas ma suutsin talle midagi mõistliku vastata?! Ei, muidugi mitte, kuna Jumal on niii niii palju teinud, et ma ei suutnud oma mõtteid sõnastada .
Aga nüüd, kui ma kõne olen lõpetanud, hakkasin ma sellele mõtlema. Ma usun, et ma olen päris päris palju muutunud. . Esiteks muidugi mu eluviis, aga noh, sellest ei tasu isegi rääkida, milline ma enne olin.. Mu elul polnud mingit sihti ega midagi .. Ja siis, ma ei avanud end inimestele, ma suhtusin teistesse üleolevalt , ma VIHKASIN esinemist.. ma ei ütleks, et ma seda nüüd väga armastan, aga ma tean, et ma ei pea kartma, kui ma lavale lähen või kuskil rääkima pean.. :) ( aga noh, punastama ma hakkan ikkagi :D ) Ma mõistsin seda alles siis, kui ma pidin tunnistama UpStairsil.. Ma tohutult kartsin minna lavale, isegi siis, kui ma lavale hakkasin jõudma mu käed värisesid ning ma ei suutnud ära otsustada, kellele otsa vaadata :d aga siis, kui ma rääkisin, ma tundsin kuidas Jumal oli minuga, ma ei pidanud midagi kartma enam .! Ja nüüd ma usun, et ma võiksin minna uuesti tunnistama ja ma ei kardaks enam nii palju ( aga ärge nüüd arvake, et ma järgmine reede seda teen :D ) Ja siis muidugi rõõm ja rahu, mis Jumal iga päev minus tekitab. Kui ma hommikul ärkan, ma tean , et see päev tuleb hea, kuna Jumal alati on minuga ja hoiab mind.. Ja see ei ole kõik, mis Ta teinud on, neid asju on veel ja veel, aga kõike lihtsalt pole võimalik kirjutada ega selgitada :)

Ma olen Jumalale nii tänulik, et mul on olnud võimalus valida selline elu, et ma olen valinud selle õige tee, mida mööda käia. ! (Mt 7:13Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes astuvad sealt sisse! )
Jumal Õnnistagu Teid .!